Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas
Tallinna Polütehnikum
ARVUTITE JA
INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS
Koostaja: Andrei Kübar
PA-96
Tallinn, 1998
SISUKORD:
Lühikokkuvõte
Sissejuhatus
I Metoodika
kirjeldus
II Tulemused
2.1. Arvuti
kasutamine üldse
2.1.1.
Üleüldine kasutamine
2.1.2. Arvuti
kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti
kasutusaeg
2.1.4. Arvuti
kasutuskoht
2.1.5. Arvuti
mittekasutajad
2.2 Peamise
arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise
arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti
kodus
2.3. Arvuti
kasutamispõhjused
2.3.1. Tegevused
arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti
kasutamine
2.3.3. E-maili
kasutamine
2.4. Märksõnade teadmine
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
LÜHIKOKKUVÕTE
Lähtuvalt
Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust uuringust Eesti
15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi
oma elus arvutit.
•15-19aastastest
on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud
ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem. Päevas kasutab
arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikest
ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
•Arvuti
suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või enamal
päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada
järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal
järjel olevad inimesed.
•Endiselt
on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele järgneb
kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti kasutamiskohana
sõprade ja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooli
osatähtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.
•Arvuti
mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama
hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi
võrra.
•Arvuti kasutamise
võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud.
Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise või keegi
pereliikmetest osta arvutit.
•Peamiseks
põhjuseks, miks arvutit kasutatakse on
tekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad
arvutimängude mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku
on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus
interneti ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti
interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia
vastavale näitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste
pärusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat.
Peamiseks interneti kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.
•E-maili
suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud või
saatnud e-maili 5% elanikest.
•Teemaga
seotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna
"Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist
vastajatest.
•Erinevatest
väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis
vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis kõige
suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega). 73%
vastajatest nõustus sellega, et arvuti jääb tänu oma
hinnale rikkamate inimeste pärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõus
väidetega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei
olnud nõus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha
tööasju" (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem
oli nõustujate ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra
provotseeriva väite, et internetiga samaväärse info saab
kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nõus ja 34% ei
olnud nõus).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.-
19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media Facts EMORi
Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu "Arvutite ja interneti
kasutamisest Eesti elanike hulgas".
Antud
uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja
nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakümne jooksul olnud
üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud
märkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses
kui ka riistvara ja tarkvara üleüldise arengu ning kasutajate
seisukohalt. Eestile ei kuulu küll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega
võime tunnistada, et Eesti ei sörgi ka kogu
ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt infomaailma
'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihüppe"
projekt on mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt
analüüsima hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me
arenema hakkame või õigemini, milline on hetkeseis protsessi
puhul, mis toimub otsustajatest sõltumatult, ja kuivõrd ning mis
suunas oleks neid 'hüppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane
eesmärk ongi anda läbilõige veebruaris 1997 Eesti
ühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest,
tarbimisest ning võimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise
kirjaoskuse' suhtes.
Uuring
viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti
projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasemat
kasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisaks
paberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka
Interneti koduleheküljelt #"65857.files/image001.jpg">
Teistest
enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku
neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga
viies ja vanavanematest iga kahekümnes.
Mehed
on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega
rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanus
gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-29aastased) eestlased
(74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored
mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem 50aastased ja vanemad
mitte-eestlannad (5%).
Kuna
noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erineva
tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Ise
endale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.
Kõrgharidusega
inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla keskharidusega
inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad
rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta),
on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja 1001-2000 krooni
pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutit
kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui
Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit
kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljärgnevalt:
·
84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23%
arvutit üldse kasutanutest) on küll kasutanud arvutit, kuid teinud
seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
·
53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti
üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid
viimati rohkem kui kuu aega tagasi
·
27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit
üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid
viimati rohkem kui nädala aega tagasi
·
198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55%
arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nädala jooksul
Arvutit
vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud
päevade arvule:
·
39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20%
arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval
nädalas
·
49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25%
arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal
päeval nädalas
·
62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31%
arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval
nädalas
·
47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24%
arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel
päeval nädalas
·
278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib
nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue
kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad
kasutavad arvutit viiel või enamal päeval nädalas;
Keskmise
aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4
päeval nädalas;
Vähese
aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit
vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.
Arvuti
sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%
kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale
tööandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni.
Joonisel on märgitud sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate
hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti
sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vähem, punasega.
Sihtrühmade puhul, kus antud sihtrühma osakaal on samalaadne Eesti
keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba värvina..
Keskmise
aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist
on 15-19aastased.
Arvuti
väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi
ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti viimati
kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab
keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest
inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Nende,
kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on enam
30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
Kõigist
arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
·
54% kasutanud arvutit oma töökohal,
·
24% koolis,
·
20% kodus,
·
22% sõprade ja tuttavate kodus,
·
6% teiste pereliikmete töö juures,
·
12% sõprade, tuttavate töö juures,
·
1% mujal.
·
71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht,
kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks
ja 8% kolm või enam.
Viimase
nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvuti
kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade
tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala
jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe
kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.
Kõigist,
kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks
arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele järgnevad kool
17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sõprade, tuttavate
kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning ülejäänutel on
mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%
juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
Töökoht
on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes töötavad (va
reatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele.
Koolis kasutavad arvutit peamiselt õppurid ning keskmisest enam
väiksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool
on küllaltki tähtsal positsioonil vaesematest peredest pärit
laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka
maal elavate noorte puhul.
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et
kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on
küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%
inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise
12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes
võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani
kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti
kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat
inimest.
41% 15-19aastastest,
kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise 12 kuu jooksul.
Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades
elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
Küsides
vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile võis
õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olid
arusaadavad. Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud
kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli võimalikult
minimiseeritud küsitleja roll (hääldamine jne.). Kõigist,
kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud
ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga.
Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus
erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus
on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega
nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta reservatsiooniga.
Kõigist
kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83%
juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24%
helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on lokaalvõrgus (30%) või
ühendatud Internetti (27%).
Kõigist
inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% selle arvuti
peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal
täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli
võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudel
töötavatel inimestel jääda selle taha, et keegi teine on
seal juba ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
7%
15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik
kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab
3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat
arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,
kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus
ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit
USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti
üks kõrgemaid näitajaid maailmas.
Nendel,
kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav
arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil
hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Üle
kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%).
Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel,
sest üle poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei
kasuta arvutit üldse.
Järgmise
12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib keegi nende
pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline
personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%.
Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikme kohta,
plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonise
sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutit
muretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamispõhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69%
arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud
tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on
kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud
raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi.
18% arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.
Viimase
7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%,
arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase
nädala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui
paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb,
siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimist
ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseks
internetis kodulehekülgede lugemine.
Naiste
jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine.
Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine ja
töö raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69
tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15-74aastastest
Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Interneti
kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, et
Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta
lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17%
Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internetti
kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli
märtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu
andmetel 24% võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti
viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.
Interneti
nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist
interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala
jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on
kodus arvuti, millel on interneti ühendus.
Erinevalt
paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo
lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks
protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud,
siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka
teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW
Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste
osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti
kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt
teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste
hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89% 15-39
aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35
aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mõnevõrra nooremad
29 aastat.
Interneti
kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes on juba
üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes on
tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).
21% interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis kodulehekülgi
esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui
interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses
seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5% Eesti
elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.
Kui
interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu.
Üle poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku
info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli isikliku
elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt
korraldatud küsitluse põhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest
informatsiooni ning 75% oli põhjus seotud haridusega. Võrdluseks
võib tuua Jaapani interneti kasutajate põhjused: 45% otsisid
infot toodetest, 35% otsisid tööga seotud informatsiooni ja 31% otsis
erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei küsinud,
kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest näitavad, et
erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas.
Et
interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas väike,
siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega. Samas on
väga tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka interneti
kasutajate täpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vähemalt
200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile
on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk
18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi
oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on
kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili teel
suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001
kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15%
elanikkonnast.
Kõigilt,
kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende e-maili aadressi
tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab
asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne teise inimese
isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei
osanud selle kohta midagi öelda.
2.4. Märksõnade teadmine
Et
nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia
tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja "uue
meedia"-alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati
vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti
inimesel öelda, milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne
tänast intervjuud. Neli sõna, mille tundmist me antud aruandes
analüüsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail)
ja projekt "Tiigrihüpe".
Sõna
"Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigist
vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi üle
poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega
inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna
ainult 27%.
Teised sõnad
on veidi raskemad. Sõna "elektrooniline post (e-mail)" oli
kuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja keerulist
ingliskeelset sõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu "elektroonilise
post" ja "world wide web" teadsid enam samad rühmad, mis
"Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed.
"Tiigrihüppe" projekt on küllaltki selgelt teatud
eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli
sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad
"Tiigrihüpet" küllaltki sarnaselt. Kõrgharidusega
inimeste hulgas on "Tiigrihüppe" projektist teadjaid 56%.
Võrdluseks
on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud Advertising Age/Market
Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis
sõna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta
varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga
viies kuulnud sõnast "Internet".
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks
võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mõistmaks hirme,
mis võivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati
vastajale 12 erinevat väidet, mis käsitlesid teatavat arvutitega
seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on
selle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus,
üldiselt ei ole nõus või ei ole üldse nõus.
Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt.
Esmalt kammitseb
inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui
masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud küsimuses,
kasutasime kahte väidet, millest esimene oli sõnastatud:
"Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel inimestel on
hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti
kasutamisel".
Teiste
ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees nõustus 28%
kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigist
vastanuist. Teistest enam nõustusid selle väitega arvuti heavy user'id
(35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lähema 12
kuu jooksul teha (41%).
62%
vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu
arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli
see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja
seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti
kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid
plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nõus
väitega).
Vaadeldes
nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige enam oli
inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu
arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on
takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei ühe
ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.
Kultuurilisi
hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millest
esimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega
seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem
kasutamine mõjub soodsalt meie kultuurile".
Kõigist
vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena
ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega nõus. Et
internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nõus 15%
vastanuist.
õigist
vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on ohuks eesti
keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga eesti
kultuurile. 16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise keel
ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõju
meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väite
puhul seisukohta võtta.
Hoiakuid,
mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil
"Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava
informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades
(raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga ühendatud arvutid,
mida oleks võimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid
peavad oma töö kohta info avaldama ka interneti kaudu nõustus
56% vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81%
ja vastaseid ainult 6%.
Kõigist
vastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16% toetasid
internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite
töö avalikustamise kohta interneti kaudu.
Mõistmaks
suhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega, kasutasime samuti
kahte väidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas
arvuti" ja "Arvuti jääb tänu oma hinnale ainult
rikkamate inimeste pärusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nõus,
et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei
nõustunud sellega. Mõni väide hiljem nõustus 73%
inimestest, et arvuti jääb rikkamate inimeste pärusmaaks.
Sellele väitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
Seetõttu
pole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlemat vastandlikku
väidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tuleb
järgmises uuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaid
küsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu
pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Mõistmaks
suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka
avatumaks, oli kasutusel kaks väidet "Arvutid ja internet
võimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma
üle" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine võimaldavad
muuta maailma demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nõus esimese
väitega ning 29% on selle vastu, mis näitab, et hirm "Big
brother is watching You" on veel täiesti olemas arvuti kasutamisel.
Arvuti heavy user'itest on nõus selle väitega 34%, medium
user'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle poolte (53%) nõustub,
et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on
neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
Üle
veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist välistava
kuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et võimu haaramine
ei ole võimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks.
Mõnevõrra kõrgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei
ühe ega teise väite suhtes seisukohta võtta.
Mõistmaks
inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis
paluti väljendada oma suhtumist väitesse, et "Minu arvates on
võimalik internetiga samaväärset infot kätte saada ka
raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle väitega
nõus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on
konkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nõus.